Mis on ühist Cobh'i linnal ja Titanicul?
Täna oli esimene vaba päev ja otsustasin teha tripi rongiga Cobh'i linna, mis teada olevalt kandis kunagi nime Queenstown.
Linn ise on pisike mereäärne sadamalinn, mis aga ajalooliselt sai tuntuks tänu Titanicu laevale, mis 1912. aastal tegi enne meresõitu üle Atlandi ookeani New Yorki, viimase peatuse just Queenstownis.
Kuna me kõik oleme seda dramaatilist filmi ju vaadanud, otsustasin minagi külastada seda sadamat, kust inimesed laevale läksid ja viimast korda oma jalaga maad puudutasid...
Sadamahoonest on tehtud muuseum, kus saab vaadata nii filme kui ka näha millised olid 1- ja 3 klassi kajutid.
Mina olin Mary, 40.
Kuid kõige põnevam lugu on seotud laeva piletiga. Nimelt iga muuseumikülastaja saab omale pileti, mis kunagi oli mingile kindlale inimesele kuulunud (kes Queenslandist laevale läks).
Muuseumist välja tulles aga saad teada oma saatuse: kas pääsesid või uppusid. Lisaks saad selle isiku kohta lugeda veidi tema tausta.
Mina olin Mary Bourke, 40 aastane naine Iirimaalt Mayo külast ja reisisin 3. klassis. Me olime koos 14-liikmelise noorte grupiga kõik samast kohast, minemas otsima paremat elu Ameerikasse. Minuga oli kaasas ka minu vend.
Mary tegelikult oleks pääsenud, sest ta sai päästepaadile, kuid siis ta nägi oma venda uppuva leava pardal, keda ei lubatud meesterahvana päästepaati, ning Mary otsustas päästepaadis oma koha loovutada ning naases uppuvale laevale.
Kahjuks ta hukkus koos oma vennaga. Sellest grupist pääses eluga vaid 3 naist, kellest ainult 1 naases tagasi Iirimaale.
Laevapileti maksumus
Enamus Titanicu reisijatest olid 3. klassis, kuna piletihinnad olid väga kõrged. Nimelt oli 3. klassi pileti hind 8 naela, mis tol ajal, 1912 oli tavainimese poole aasta sissetulek.
2. klassi pilet maksis 12 naela. 1. klassi pilet maksis aga 870 naela ja seda said lubada endale vaid väga vähesed.
Kuid 3. klassis reisijad said endale kajutikoha naridega 2-, 4-, 6- ja isegi 8 voodikohaga toas.
Kajutis oli ka kraanikauss voolava veega ning elekter. Enamuse jaoks oli see tohutu luksus, sest tol ajal polnud tavainimese kodus üldse elektrit ja vett toodi kaevust.
Linn ise on pisike mereäärne sadamalinn, mis aga ajalooliselt sai tuntuks tänu Titanicu laevale, mis 1912. aastal tegi enne meresõitu üle Atlandi ookeani New Yorki, viimase peatuse just Queenstownis.
Kuna me kõik oleme seda dramaatilist filmi ju vaadanud, otsustasin minagi külastada seda sadamat, kust inimesed laevale läksid ja viimast korda oma jalaga maad puudutasid...
Sadamahoonest on tehtud muuseum, kus saab vaadata nii filme kui ka näha millised olid 1- ja 3 klassi kajutid.
 |
| Minu pilet Titanicule |
Mina olin Mary, 40.
Kuid kõige põnevam lugu on seotud laeva piletiga. Nimelt iga muuseumikülastaja saab omale pileti, mis kunagi oli mingile kindlale inimesele kuulunud (kes Queenslandist laevale läks).
Muuseumist välja tulles aga saad teada oma saatuse: kas pääsesid või uppusid. Lisaks saad selle isiku kohta lugeda veidi tema tausta.
Mina olin Mary Bourke, 40 aastane naine Iirimaalt Mayo külast ja reisisin 3. klassis. Me olime koos 14-liikmelise noorte grupiga kõik samast kohast, minemas otsima paremat elu Ameerikasse. Minuga oli kaasas ka minu vend.
Mary tegelikult oleks pääsenud, sest ta sai päästepaadile, kuid siis ta nägi oma venda uppuva leava pardal, keda ei lubatud meesterahvana päästepaati, ning Mary otsustas päästepaadis oma koha loovutada ning naases uppuvale laevale.
Kahjuks ta hukkus koos oma vennaga. Sellest grupist pääses eluga vaid 3 naist, kellest ainult 1 naases tagasi Iirimaale.
Laevapileti maksumus
Enamus Titanicu reisijatest olid 3. klassis, kuna piletihinnad olid väga kõrged. Nimelt oli 3. klassi pileti hind 8 naela, mis tol ajal, 1912 oli tavainimese poole aasta sissetulek.
2. klassi pilet maksis 12 naela. 1. klassi pilet maksis aga 870 naela ja seda said lubada endale vaid väga vähesed.
Kuid 3. klassis reisijad said endale kajutikoha naridega 2-, 4-, 6- ja isegi 8 voodikohaga toas.
Kajutis oli ka kraanikauss voolava veega ning elekter. Enamuse jaoks oli see tohutu luksus, sest tol ajal polnud tavainimese kodus üldse elektrit ja vett toodi kaevust.
 |
| Sadamahoone ja kaiäärne hüvastijätuala |
 |
| Vaade linnale- nimelt peetakse Cobh'i üheks värvilisemaks linnaks Euroopas |
Kommentaarid
Postita kommentaar