Dublin- pere jälle koos!
Minu 4-nädalane tööpraktika Blarneys päädis pealinna külastusega, kuhu saabusid Eestist ka minu abikaasa ja 2-aastane poeg Ott. Viibisime Dublinis kokku 4 päeva.
Kuna olime nii kaua lahus olnud, siis esimene - ja teine päev olime lihtsalt koos hotellis ja nautisime teineteise lähedust. Kõige rohkem selle praktikareisi käigus olingi igatsenud oma pere. Nii väikesest lapsest eemalolekut ma ei soovita tegelikult kellegile. See emotsioon tegi mind õhtuti tihti nukraks, selle asemel, et vabadust nautida ja mööda pubisid kammida :)
Dublinis ostsime hop in-hop off bussipileti kaheks päevaks ja kärutasime sellega mööda linna ringi, sest lapsega ja ilma vankrita - oli paras väljakutse rohkem kui 2km kesklinnast eemale minna.
Külastasime Dublini loomaaeda, mis jättis mulje rohkearvulise kaelkirjaku perega, kuid ei saa öelda, et seal midagi väga erilist oleks olnud. Kuna meil käru polnud, laenasime ratastooli kassade juurest ja sellega sõitmine lõbustas Otti väga.
Paljud plaanid jäid meil siiski teostamata, kuna Ott on liiga väike ja temaga pikki bussireise ette võtta pole mõistlik. Muidugi läksime Dublini kõige kuulsamasse muuseumisse - Guinnessi õlu tehasesse. Maitsesime ehtsat Guinessi ja saime ise ka oma klaasid täis valada. Kogu see Guinnessi õlu LUGU on tegelikult väga põnev ja soovitan sinna kindlasti ka teistel minna.
Kuna Dublinis alates kella 19st pubidesse lapsi ei lasta, siis meie emotsioonid live muusika ja pubide tantsu-tralli nautimisega jäid kesiseks. See-eest kohtas tänavatel väga häid tänavamuusikuid, kelle kuulamine oli ka meie Otile nauditav:)
Dublin on oma olemuselt ja energialt hoopis teine linn, kui seda on Cork. Mulle isiklikult meeldis Dublin palju rohkem ja selles linnas oleksin hea meelega 1 kuu elanud ja töötanud.
Nüüd on Iirimaa nähtud, toredad tuttavad juurde saadud ja kindlasti palju muljeid, mida veel aastaid teistele rääkida saab.
Aitäh minu koolile, välispraktika partneritele ja Blarney Castle and Gardens töötajatele selle vahva ja samas emotsionaalselt ja füüsiliselt raske kogemuse eest. Kindlasti suures plaanis tegi see mind tugevamaks, lisas elutarkust ja pani mind rohkem hindama seda, mis mul juba olemas on: ilus kodu, armas pere ja Eestimaa!
Kuna olime nii kaua lahus olnud, siis esimene - ja teine päev olime lihtsalt koos hotellis ja nautisime teineteise lähedust. Kõige rohkem selle praktikareisi käigus olingi igatsenud oma pere. Nii väikesest lapsest eemalolekut ma ei soovita tegelikult kellegile. See emotsioon tegi mind õhtuti tihti nukraks, selle asemel, et vabadust nautida ja mööda pubisid kammida :)
 |
| Perega The Temple Bari ees |
 |
| `Guinnessi muuseum |
Külastasime Dublini loomaaeda, mis jättis mulje rohkearvulise kaelkirjaku perega, kuid ei saa öelda, et seal midagi väga erilist oleks olnud. Kuna meil käru polnud, laenasime ratastooli kassade juurest ja sellega sõitmine lõbustas Otti väga.
Paljud plaanid jäid meil siiski teostamata, kuna Ott on liiga väike ja temaga pikki bussireise ette võtta pole mõistlik. Muidugi läksime Dublini kõige kuulsamasse muuseumisse - Guinnessi õlu tehasesse. Maitsesime ehtsat Guinessi ja saime ise ka oma klaasid täis valada. Kogu see Guinnessi õlu LUGU on tegelikult väga põnev ja soovitan sinna kindlasti ka teistel minna.
 |
| The Temple Bar täies ilus |
Dublin on oma olemuselt ja energialt hoopis teine linn, kui seda on Cork. Mulle isiklikult meeldis Dublin palju rohkem ja selles linnas oleksin hea meelega 1 kuu elanud ja töötanud.
Nüüd on Iirimaa nähtud, toredad tuttavad juurde saadud ja kindlasti palju muljeid, mida veel aastaid teistele rääkida saab.
Aitäh minu koolile, välispraktika partneritele ja Blarney Castle and Gardens töötajatele selle vahva ja samas emotsionaalselt ja füüsiliselt raske kogemuse eest. Kindlasti suures plaanis tegi see mind tugevamaks, lisas elutarkust ja pani mind rohkem hindama seda, mis mul juba olemas on: ilus kodu, armas pere ja Eestimaa!
Kommentaarid
Postita kommentaar