Taeva puudutus - Torc Mountin, Killarney

Selle imelise kogemuse kirjeldamiseks ei jätku isegi sõnu.
Kuid kohe alguses ütlen ära, et parim tunne on ikka see, kui tuled mugavustsoonist välja ja natuke pead eesmärgi nimel pingutama. Siis tuleb kohale jõudes ka taipamine, õppimine ja võimas adrenaliini laks.
Torc Mountini vallutamine, Killarney National Park
Killarney rahvusparki peavad kohalikud Iirimaa kõige ilusamaks kohaks.
Õnneks saime me Kaleviga oma kolleegidelt häid vihjeid ja otsustasime ise rongiga kohale sõita ning võtta jalge alla 10 km pikkune matk mäetippu. Ja tõesti- see vaade, mis sealt avanes, oli väärt igat meie sammu üles..

Üldiselt on Iirima selline madalamate küngastega maastik, mis on ka väga armas, kuid seal avanes ikka midagi enamat. Pean ütlema, et kuigi meil on siin päris raske - on just see kogemus igati väärt kõige selle kompoti läbitegemist :) :)
Julgustan kõiki omal käel avastamast, see on hoopis midagi muud kui bussireis.


Kuna ma tean, et kaugel olles, tuleb jube musta leiva isu peale, siis võtan alati omale leiba ja kilu kaasa, et kui isu tuleb, saan kiluleiba teha :) Ka seekord ootasin 2 nädalat ja kuna Kalev ei võtnud isegi vett mäkke kaasa, mis mina pidin kõige eest hoolitsema:)


Rattarent
Üldiselt ratastega on Iirimaal väga ohtlik, eriti veel kuskil turistipiirkonnas, kus meiegi kogesime täielikku peata olekut. Nimelt siin ei tea kunagi kus pool teed sõita. Turistid tulevad oma riigi harjumusest paremalt, iirlased vasakult.


Imeline järv, mägedest ümbritsetud maalilised vaated, no lihtsalt kutsus ujuma. Käisime mõlemad Kaleviga ujumas ja mõnulesime.

Jälle need imelised hortensiad

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vägev turistikas- the Cliffs of Moher

Kujutis
Pean ikka natuke sellest bussitripist ka kirjutama, sest vahest on täitsa tore istuda võhivõõrastega bussi ja sõita...ei tea kuhu. Nimelt otsustasin läbi kohaliku turismifirma osta 45 euro eest bussireisi Iirimaa ühele vägevamale vaatamisväärsusele: Cliffs of Moher. See on kuni 214 m kõrge pankrannik, mis on tõesti aukartustäratav ja mul isegi veidi kõrgusekartust tekitas. Cliffs of Moher Huvitav on vaadata siin Iirimaal võrreldes kasvõi Eesti või mõne muu  Skandinaavia riigiga - siin on asjad ikka kõik pilla-palla, kulunud ja läbi mõtlemata. Või olen ma lihtsalt meie ninnunännutamisega juba ise nii ära rikutud, et ei lepi justkui halvemaga. Samas kui ma mõni aasta tagasi Hiinas käisin või mõnes arengumaas, justkui ei ootagi midagi enamat, aga Iirimaal ootan millegipärast:) No asudes asja kallale, siis see pank on tuntud ka kui suitsiiditegijate koht. Ega siin mingeid piirdeid pole, vaid üks väike sildike tee ääres Samariitlaste üleskutsega enne...selle asja tegemist...neile
Lisateave

Saabumine Corki

Kujutis
 Alustuseks väike tutvustus, kes ma olen ja miks ma seda blogi kirjutan. Olen Relika ja õpin loodusgiidiks Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Minu kaasautor ja võitluskaaslane Iirimaa suurima lossi Blarney Castel and Gardens vallutamisel on grupivend Kalev. Nimelt selles imelises Iirimaa hinnatuimas vaatamisväärsuses veedame me tervelt 1 kuu ning jõudumööda kirjutan siia meie lossi praktika tegemistest ja muidugi ka toredatest käikudest ja avastustes  vabal ajal:) Saabumine Dublinisse Õnneks meie Ryanairi lend jõudis õigel ajal ja istusime kohe lennujaamast Corki bussile, mis sõitis mugavalt 3 tunniga meie uude koju Corkisse. Ootusärevus oli suur, sest mõlemad Kaleviga broneerisime oma kodud läbi airbnb ja see mis tegelikult ees ootab ehk siis tõehetk, kas kõik vastab ikka piltidele, oligi käes. Meile tuli vastu imearmas ja abivalmis koolipoolne kontaktisik Derval, kes viis meid kodudesse puhkama. Kell oli juba 11 õhtul ning järgmisel päeval, pühapäeval, õnneks vaba päev ja saime en
Lisateave

3. töönädal Blarney's

Kujutis
Meie kolmas töönädal Blarney aedades kujunes väga vihmaseks. Nii koledat ilma polnudki veel siiamaani kohanud, kus kõik päevad aina sajab ja sajab... Kuna aga aedniku töö on suures osas ikka vabas õhus, siis ega siin Blarneyski töö sellepärast tegemata jää- vihmariided selga ja marss õue :) Tegelikult on see Iirimaa vihm kuidagi nii mõnus ja jahutav. See polegi mingi vihm vaid meie mõistes justkui uduvihm, mis natuke kastab ka, kuid pigem paitab põski. Ja ega see rohimise töö kriiskava päikesega polekski nii tore teha, pigem ootasingi rohkem pilvist ilma. Nii kujunesid tööpäevad hulka produktiivsemaks. Minu sõber ohakas vihmapiiskades sätendamas Kalev rabarberipeenart kaevamas Esmaspäeval sain omale uue paarilise Gisella, kes on ka vabatahtlik praktikant 2 nädalat ja Kalev komandeeriti kastma ja multshima meestega. Meil oli Gisellaga päris tore. Teda vaevas küll loba pidamatus, kuid ta teadis palju Iirimaa ajaloost ja rääkis (minu palvel) mulle tunde kõiksugu põnevaid fak
Lisateave