2. töönädal Blarney's

Teine töönädal algas muidugi kangelt, sest nädalavahetusel polnud mahti üldse puhata.
Kuid nüüd tulen oma kodutreppidest juba ühe raksuga üles, enam vahepeatuseid puhkuseks ei tee.
Olgu mainitud, et ma elan küll väga prestiizhikas linnaosas Montenottes, kuid sinna on 2,5 km ülesmäge kõmpimist. (Nagu 20 korda Balti jaama juurest üles Toompeale treppidest minna).

Aga füüsilise töö tegemine hakkab juba harjumuseks saama, kuid ega nädala sees siiski naljalt alla linna ei viitsi peale tööd jalutada. Seda enam, et kõik poed pannakse kl 18 kinni.

India maasikad


Meil oli sel nädalal erinevad töömaad: Kalev löödi minust lahku meeste seltskonda ja mina sain ikka rohida. Küll ma sain kiita, ega nad ise vist nii korralikult ei viitsi teha. Aga mina lihtsalt tean, et umbrohi tuleb KOOS JUUREGA välja kitkuda.
Rohitud peenar Belgia aias

Rohimata peenar Belgia aias

Vahel tekib küll tunne, et mida nad küll ilma minuta teeksid. Kõik ilusad unikaalsed puud-põõsad on täiesti umbrohu sisse mattunud. Täielik tööjõu puudus valitseb.
Kuid reedel mind premeeriti väga toreda tööga- nimelt sain ma vege aias marju korjata. Vot see oli vahelduseks tore töö. Maasikad, vaarikad, ploomid, põldmarjad, mustsõstrad, kõike sai natuke ka suhu pistetud. Kuid sealsed marjad pole eriti magusad, ilmselt kuna päikest on ikka vähe ja umbrohi ka segab...

Töötingimused
Ega meil siin nalja ei tehta, üldiselt pole eriti millegi peale mõeldud, et töötajal hea oleks olla. Pole toole, kus peal istuda, riietusruum on selgelt liiga väike ja seal ripub ja vedeleb 20 mehe tööroobad, dushiruumi ei saa kasutada, sest seal pole sajandeid keegi pesta tahtnud ja on mingit träni täis laoruumiks tehtud.. Kellegilt mingit korda ei nõuta, ainult üks KÄSK on: tööriistad tuleb oma kohale tagasi panna päeva lõpus.

Minule osteti isegi turvasaapad, kuigi ma keeldusin neid jalga panemast. Suveajal 20 kraadiga on see ikka liig mis liig. Et rohida ja marju korjata.. Aga vahest panen need ikka jalga, kui boss vaatab jälle kutja pilguga või kui vihma sajab.

Aga vaatamata sellele asjad toimivad ja eks minagi saan see 4 nädalat hakkama :)
Kaks kolleegi puhkamas
Reede
Reedel oli tore üllatus, kui päeva lõpus hakkas orkester kindluse all mängima. Igavesti tore oli ja Kalev ütles, et talle meeldib puhkpilliorkester kõige rohkem:)

Blarney Castle koos puhkpilliorkestriga

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vägev turistikas- the Cliffs of Moher

Kujutis
Pean ikka natuke sellest bussitripist ka kirjutama, sest vahest on täitsa tore istuda võhivõõrastega bussi ja sõita...ei tea kuhu. Nimelt otsustasin läbi kohaliku turismifirma osta 45 euro eest bussireisi Iirimaa ühele vägevamale vaatamisväärsusele: Cliffs of Moher. See on kuni 214 m kõrge pankrannik, mis on tõesti aukartustäratav ja mul isegi veidi kõrgusekartust tekitas. Cliffs of Moher Huvitav on vaadata siin Iirimaal võrreldes kasvõi Eesti või mõne muu  Skandinaavia riigiga - siin on asjad ikka kõik pilla-palla, kulunud ja läbi mõtlemata. Või olen ma lihtsalt meie ninnunännutamisega juba ise nii ära rikutud, et ei lepi justkui halvemaga. Samas kui ma mõni aasta tagasi Hiinas käisin või mõnes arengumaas, justkui ei ootagi midagi enamat, aga Iirimaal ootan millegipärast:) No asudes asja kallale, siis see pank on tuntud ka kui suitsiiditegijate koht. Ega siin mingeid piirdeid pole, vaid üks väike sildike tee ääres Samariitlaste üleskutsega enne...selle asja tegemist...neile
Lisateave

Saabumine Corki

Kujutis
 Alustuseks väike tutvustus, kes ma olen ja miks ma seda blogi kirjutan. Olen Relika ja õpin loodusgiidiks Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Minu kaasautor ja võitluskaaslane Iirimaa suurima lossi Blarney Castel and Gardens vallutamisel on grupivend Kalev. Nimelt selles imelises Iirimaa hinnatuimas vaatamisväärsuses veedame me tervelt 1 kuu ning jõudumööda kirjutan siia meie lossi praktika tegemistest ja muidugi ka toredatest käikudest ja avastustes  vabal ajal:) Saabumine Dublinisse Õnneks meie Ryanairi lend jõudis õigel ajal ja istusime kohe lennujaamast Corki bussile, mis sõitis mugavalt 3 tunniga meie uude koju Corkisse. Ootusärevus oli suur, sest mõlemad Kaleviga broneerisime oma kodud läbi airbnb ja see mis tegelikult ees ootab ehk siis tõehetk, kas kõik vastab ikka piltidele, oligi käes. Meile tuli vastu imearmas ja abivalmis koolipoolne kontaktisik Derval, kes viis meid kodudesse puhkama. Kell oli juba 11 õhtul ning järgmisel päeval, pühapäeval, õnneks vaba päev ja saime en
Lisateave

3. töönädal Blarney's

Kujutis
Meie kolmas töönädal Blarney aedades kujunes väga vihmaseks. Nii koledat ilma polnudki veel siiamaani kohanud, kus kõik päevad aina sajab ja sajab... Kuna aga aedniku töö on suures osas ikka vabas õhus, siis ega siin Blarneyski töö sellepärast tegemata jää- vihmariided selga ja marss õue :) Tegelikult on see Iirimaa vihm kuidagi nii mõnus ja jahutav. See polegi mingi vihm vaid meie mõistes justkui uduvihm, mis natuke kastab ka, kuid pigem paitab põski. Ja ega see rohimise töö kriiskava päikesega polekski nii tore teha, pigem ootasingi rohkem pilvist ilma. Nii kujunesid tööpäevad hulka produktiivsemaks. Minu sõber ohakas vihmapiiskades sätendamas Kalev rabarberipeenart kaevamas Esmaspäeval sain omale uue paarilise Gisella, kes on ka vabatahtlik praktikant 2 nädalat ja Kalev komandeeriti kastma ja multshima meestega. Meil oli Gisellaga päris tore. Teda vaevas küll loba pidamatus, kuid ta teadis palju Iirimaa ajaloost ja rääkis (minu palvel) mulle tunde kõiksugu põnevaid fak
Lisateave